Pärdik ja prillid

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kui eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud; ja kes teab kust tõi
Peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seab käpalabale –
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba kuulama;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei ole väärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja puha vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

*
Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis, teadagi, ei aita ainult sõimu suust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast – sodi taga.

Küsimused:
1. Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?
Sündmuseks on selles loos see, et pärdikul halveneb silmanäemine ning ta vajab uusi prille, aga ta peab saama need inimestelt ning pärdik ei oska prillidega midagi teha. Ta on selle peale inimeste peale vihane ja süüdistab neid selles.
Moraaliks on aga see, et ära süüdista kunagi teisi, kui pole enne mõelnud, et ise midagi halvasti oled teinud. Tegelikult sa ei teagi, kas ikka on tema selles süüdi
2. Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega?
Sest selles loos on Pärdik ja Prillid nimed.
3. Missugust inimest kehastab Pärdik?
Pärdik võib olla selline isekas ning ülehindav enda suhtes, et alati jääb keegi teine süüdi kui sa ise.
4. Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?
Näiteks, et sa ootad väga, et sulle kingitakse jõuludeks midagi, algul oled küll nii, et vahet pole, mis asi see on, vähemalt kingituski. Pärast aga kui kingi oled kätte saanud saad aru ikka, et kinki tuleb ikka hoolikalt enne valida.
5. Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad:
Rebane- kindlasti ta peaks olema kaval ja vaikne, nutikas.
Hunt- kuri, võimukas
Karu- loid, unine
Tiiger- kiire, sõbralik, arukas
Eesel- uje, mõtlematu
Lammas- aeglane, kurb, hädapätakas
Jänes- rõõmus, aktiivne, ergas

Unistus :D

Väiksena, kui olin seitsmene, kaheksane, üheksane ja isegi kümnene, tahtsain bussisõidu ajal alati püsi seista ja hoida kinni ülemise pulga peal rippuvatesr rihmadest või kuidas nende kohta öelda.
Kõõlusin nende küljes, kui sain, aga enamasti hakati minuga riidlema, et nii ei sobi... Tahtsin nii väga neist kinni hoida. Tahtsin juba suur olla...
Nüüd aga, kui olen piisavalt pikk, et neist kinni hoida, ei taha ma enam seda, sest nendest kinni hoides peab kätt üleval hoidma ja veri valgub alla ning siis on tükk aega käel paha ja ebamugav.
See jutt tõestab, et asjad, mis tunduvad head ei pruugi alati nii head olla. Näiteks nüüd olen aru saanud, et rihmad, mis väiksena olid nii toredad ja ägedad on tegelikult täiesti mõttetud.

Lauseliikmed

1. Suurte kõrvadega mees hakkas kõvasti ja valesti kulunud viit laulma.
2. Väike pirtsakas naabritüdruk kukkus riidekapi taga punast ussitanud õuna nosima.
3. Väga väsinud näoga õpetaja pani onu Juhani juurde jooksu.
4. Pikajuukseline müüjanna õppis varahommikul prantsusekeelset teksti lugema.
5. Surmani hrimunud hallitriibuline kassipoeg laskis jalga.
6. Tigeda näoga priske ülemus pistis puruksrebitud paberitüki ulmelisel kiirusel pintslisse.
7. Katkiste pükstega ulakas poiss tõmbas viimasel tunnil uttu.
8. Pikkade kõrvadega hallikas jänes tõmbas kähku rebase eest varvast.
9. Ülbe lammas lõi koos näljase hundiga laulu.
10. Silmi pilgutav esineja käskis järjekordselt uue võtte teha.

Romaan

Romaani iseloomustab: ulatuslik, jutustav, proosavormis(värsivormis on tänapäeval haruldane), mitmeplaaniline tegevustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pika ajavahemiku kujutamine.

• Romaan on ulatuslikult jutustav kirjandusteos.
• See on tavaliselt kirjutatud proosavormis.
• Iseloomilik on mitmeplaaniline tegevustik, arvukas teglaskond ja pika ajavahemiku kujutamine.

• Millal muutus romman kõige populaarsemaks žanriks?

Kõige populaarsemaks muutus romaan 19. ja 20. sajandil.

• Kuidas erinevad üksteisest arengu- ja juhtumusromaanid?

Võrreldes arengurmaanidega, liigutakse juhtumusromaanides otsekui mööda pealispinda.

• Kuidas nimetatakse omavahel mitmeköitelisi romaanisarju?

Di-, tri-, tetra, pentaloogia jne.

• Missuguseid romaaniliike olen lugenud?

Seiklusromaane, kriminaalromaane.


Eesti romaanikirjanikud:

• Eduard Vilde (1865-1933) oli Eesti kirjanik, Eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja, astus kirjandusmaailmaasse 1880. aastal. Ta kirjutas palju põnevus- ja naljajutte. Hiljem kirjutas ta ka palju novelle ja romaane.

• Anton Hansen Tammsaare ( 1878-1940) oli Eesti kirjanik.Ta õppis oma käel lugema 8 aastaselt ning õppis noorena ka Jakob Tamme käe all. Algul kirjutas ta palju jutustusi ja novelle. Tema kõrgaeg algas näidendist "Juudit" ja romaanist "Kõrboja peremees".

• Ernest Hemingay ( 1899-1961) oli Ameerika Ühendriikide üks populaarsemaid romaanikirjanikke. Lisaks tema kuulsatele kirjanduslikele teostele on tuntud ka tema seigad elust ja eluviis. Oma elu lõpetas ta kahjuks enesetapuga, mille põhjuseks olevat depressioon.

• Charles Dickens ( 1812-1870) oli üks Inglismaa suurimaid romaankirjanikke. Ta on olnud edukas üle kogu maailma.
  

Ilus pilt eeposest nimega "Ilias"

Eeposed

"Ilias" - Kreeka - e.m.a
"Odüsseia" - Kreeka - e.m.a
"Rolandi laul" - Prantsusmaa - 12.saj
"Niebelungide laul" - Saksamaa - 13.saj
"Kalevipoeg" - Eesti - 19.saj
"Lugu Igori sõjaretkest" - Venemaa - 12.saj
"Gilgameš" - Sumeri - e.m.a
"Kalevala" - Soome - 19.saj
"Beowulf" - Angosaksi - 8.saj
"Laul minu Cidist" - Hispaania - 12.saj

Eesti esimene ajakiri oli " Pernu Postimees" .See ilmus aastal 1857-1885. Esimene salm sellest ajakirjast tänapäeva gooti tähtedest tõlgituna kõlaks nii:"Tere armas Eesti rahvas! Mina, Perno Postimees,Kuulutan vahvalt,kõigest, mis sünnib ilmas,Annan teada sulle heas, Et ka sinu rahvas teaks,Kuida kõik maailma maad Elavad ja tegutsevad!

Kas keegi tahaks tulla millalgi vaheajal Tallinna peale lolli mängima? Lugu on selline, et minule ja siis sinule (juhul, kui sa tahad ja saad tulla) pannakse imelikud riided selga, me läheme linna peale, teeme imelikke asju, nii, et inimesed meid imelikult vaataksid ja siis minu õde ja tema sõbranna pildistavad nende inimeste nägusid, kes meid vaatavad :)

Tere! Kuidas läheb? No tore siis. Ok, teeme nii. Tubli tydo oled!