Küsimused Andrus Kivirähki elu ja loomingu kohta

1. Kus ja millal sündis?
2. Mis on kuulsaimad teosed?
3. Kus on õppinud?
4. Kus on töötanud?
5. Kas on abielus?
6. Mis on tema lemmik teos enda loomingust?
7. Kust pärineb tema looming?
8. Millal hakkas tundma huvi kirjanudse vastu?
9. Kas tal oli õdesid või vendi? Kui jah, siis nimeta need.
10. Mitu raamatut on ta välja andnud?

Haiku

* Maanteede vinas

naerame me koos jälle

ninad tolmu täis

* Julmas merevoos

sõuab abituid kurgi

torm sundimas takka

* Lillede keskel

aimab suve ja päikest

väike tigupoeg

* Pisike jäälill

kannatab üksi lumes

pisarad silmis

* Armetu kuukiir

laotub üle heinamaa

hobune hirnub

* Leivake laual

päikesekiirtest kaugel

ootab jahtumist

* Küpsenud vili

Ootab tülpimus hinges

nukrus südames

* Pisarad silmis

päikesega silmitsi

maapind on külmem

Fr. Schiller „Kinnas”

On vaatenäng. Lõukoerte õu. Tribüünidel on inimesed, üleval rõdudel elegantsed daamid ja kuningas.

Kuningas viipab käega. Puur avaneb all. Sealt tuleb välja lõvi, kes haigutab ja heidab pikali.

Kuningas viipab uuesti. Teisest puurist tuleb välja hirmus tiiger hiigelsuure hüppega. Limpsab keelt, aga mõtleb siis ümber, hiilib lõukoerte selja taha ja heidab magama.

Kuningas viipab jälle. Järgmine puur avaneb, kust tuleb välja kaks verejanulist leopardi, kes sööstavad tiigrile kallale. Too tõukab nad ühe käpahoobiga eemale. Õhus on tunda viha.

Ülevalt rõdult viskab kuningatütar alla loomade keskele ühe õrna kinda, mis langeb otse liivale, soovides, et mõni rüütel, kes talle iga päev armastust vannub, seda siis näitaks ja kinda ära tooks.

Üks mees siis tõttabki alla, võtab kinda. Kogu rahvas on imestusest ja hirmust tumm. Mees viskab kinda neiule näkku ja ütleb, et ei tahagi teda.

 Ballaadi tunnused selles balladis:

1. Sisult jutustus - oli ju jutustus
2. Vormilt luuletus - oli luulevormis.
3. Dialoog - naine rääkis vahepeal mehega.
4. Dramaatiline lugu - lõpus jättis mees naise ikkagi maha.
5. Dramaatiline kangelane - rüütel läks kartmata metsikute loomade keskele ainult daami kinda pärast.

Kordamine kontrolltööks

1. Kopeeri laused oma ajaveebi ja tee koondlause korduvad liikmed värviliseks.

1. Ema ja isa sõitsid maale. 2. Köhisin ja aevastasin. 3. Jukul on kõige rohkem kahtesid ja kolmesid. 4. Käisin rannas ujumas ja päevitamas. 5. Sügisööd on pikad ja pimedad. 6. Panin selga sooja punase kampsuni. 7. Kehalise kasvatuse tunnis jooksime ja hüppasime kaugust. 8. Kati ja Eve on mu head sõbrannad. 9. Isa ostis uue ilusa auto. 10. Käisin täna trennis ja kinos. 11. Isegi tähti ja kuud ei olnud. 12. Muri on suur ja kuri koer.

2. Kopeeri laused oma ajaveebi ja pane kirjavahemärgid.

Nii ema, isa kui ka vend tegid suured silmad. Laual oli salatit, võileibu, kotlette ja viinereid. Mina eelistasin torti, mitte küpsiseid. Taldrikud, kruusid, kauss ja pada - kõik nõud olid pesemata. Õhtu oli pime, kuid soe. Elan Tartus Annelinnas Kalda teel. Eile õhtul ma õppisin, vaatasin televiisorit ja lugesin ajalehte. Kannan tavaliselt rohelisi, siniseid või musti riideid. Kalamaksaõli on küll halb, ent tervislik. Homme on kontrolltööd kolmes aines: matemaatikas, ajaloos, vene keeles. Mari sõi korraga liiga palju magusat:- tahvli šokolaadi, paki kommi ja kolm jäätist. Aed- ja metsmaasikad on mõlemad head. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril 1974. a Eestis Rapla maakonnas Kohilas. Koti, dressid, jope - kõik oma asjad viskas Margus nurka. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. Eilne pime tähitu öö pani lausa hirmust värisema. Õunad, pirnid, ploomid - need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril toimub presidendi vastuvõtt. Nii pea- kui ka kõrvaltegelased said etenduses hästi hakkama.

3. Koosta antud skeemile või tingimustele vastav koondlause.

• loe-, te- ja lu Narva, Karksi-Nuia ja Kilingi-Nõmme on kahtlased kohad.
• loe-, te- ja lu - Haapsalus, Tallinnas ja Keilas - nendes kohtades elavad imelikud inimesed.
• Nendes kohtades on koerad: kuudis, majas ja aedikus.  : loe-, te- ja lu.
• koha- või ajamäärused hõlmavad üksteist: Sündisin 1994. aastal Pelgulinna sünnitusmajas.
• teine täiend täpsustab esimest: Tore vana on kõndis tänaval.
• Ilusaid armsaid asju on mul palju.  loe-, te- ja lu.

  4. Kopeeri laused oma ajaveebi ja kirjuta h sinna, kus vaja.

  1. Poiss haukas isukalt hamburgerit. 2. Linna planeeritakse uuthaldushoonet. 3.Hüljest hirmutas polaaruurija. 4. Lõin jala ära ja sain nii haiget, et oiatasin. 5. Andid on eestlaste hõimukaaslased. 6. Ära häbene, küsi julgesti. 7.Haridus ei tee veel intelligentseks. 8. Hani haudus pojad välja. 9. Sõin hommikul heeringat ja herkuloputru. 10. Mul on absoluutselt ükskõik. 11. Mul oli temast hale. 12. Muistsed eestlased harrastasid alepõllundust.

  5. Kopeeri laused oma ajaveebi ja kirjuta lünka -i, -j, -ij või -jj.
  1. Selles rajoonis on hilja õhtul ohtlik liikuda, isegi patrullijaid on seal vähe. 2. Järgmised tunnid on keemia ja zooloogia. 3. Maiule on need püksid laiad. 4. Divisjon rivistati üles. 5. Teie kohustused peavad olema proportsioonis. 6. Matka ajal sattusime tugevasse rajju. 7. Saias oli liiga vähe rosinaid. 8.Ioone õpitakse füüsikatunnis. 9. Viia tahab viiulit õppida. 10. Ekspeditsioonile minejad jäid kohe saju kätte. 11. Komisjoni esimees sai preemiat. 12. Rüijuvaip on ära tolmunud.
  
  
  

Harjutus 143

*Kaja kaja kõlas kaugele.
*Maiu joonistas pildile maju.
*Maia mängis maja ees.
*Suures majas elab suur maias tädi.
*Tahtis oiata ilma ojata.
*Meil on ühte vaia vaja.
*Sajas saias on palju saia.
*Saju ajal sõime saiu.
*Vaju toolile ja söö vaiu.
*Sa pudulojus ära istu siin niimoodi loius.
*Roiu see roju koju.
*Raiu enne raju veel puid.
*Mõne aja pärast läksin aia tuurde.
*Paberi oli joon, mille peal oli ioon.
*Ära tuiuta siin tujuta.

Koma ja mõttekriipsud

1. Taldrikud, kruusid, kauss, ja pada - kõik nõud olid pesemata. 2. Kapi, riiulid, voodi, laua - kogu mööbli nihutasime suurpuhastuse ajaks ümber. 3. Raplamaal, Ida-Virumaal ja Saaremaal - nendes kolmes Eesti maakonnas ei ole ma käinud. 4. Koti, dressid, jope - kõik oma asjad viskas Margus nurka. 5. Punane, kollane, oranž, roheline, sinine, roosa, lilla - need on vikerkaarevärvid. 6. Algkool, põhikool, keskkool, kõrgkool - need etapid kuuluvad neljaastmelisse haridusse. 7. Õunad, pirnid, ploomid - need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. 8. Anna Haava, Hando Runneli, Leelo Tungla, Marie Underi - nende tuntud autorite luuletusi on meie kirjandusõpikus. 9. Tänavatel, Raekoja platsil, Toomemäel - nendes kohtades jalutasin eile. 10. Mesilased, herilased, kimalased - need putukad nõelavad. 11. Pluuto, Marss, Merkuur - need planeedid on Maast veel väiksemad. 12. On külm, pime, ja libe - sellepärast ei meeldi mulle talv.

SATIIR-pilge, pilkav kirjandusteos

"Isa, miks on Riigikogu liikmeks valitud vaimulik?"
"Selleks, et ta palvetaks."
"Kas Riigikogu eest?"
"Ei. Ta jälgib Riigikogu tööd ja palvetab siis rahva eest."


HUUMOR- heatahtlik nali.

"Emme, tead emme! Meid õpetati täna koolis kirjutama!"
"Ja mis sa siis kirjutasid pojake?"
"Ma ei tea. Lugema pole meid veel õpetatud!"


IROONIA- pilge.

"Windows"- see tähenab indiaanlaste keeles - valge inimene vaatab läbi klaasist akna liivakella.


PILGE- pilkamine; pilkav ütlus.

Kuidas kustutada blondi mälu?
Puhu talle kõrvast sisse.


SATIIR-pilge, pilkav kirjandusteos

"Isa, miks on Riigikogu liikmeks valitud vaimulik?"
"Selleks, et ta palvetaks."
"Kas Riigikogu eest?"
"Ei. Ta jälgib Riigikogu tööd ja palvetab siis rahva eest."


SARKASM- salvav pilge.

"Juku, miks sa eile koolis ei olnud?"
"Vanaisa matsime."
"Ära valeta! Nägin eile hommikul su vanaisa akna peal."
"Isa pani ta sinna istuma, sest postiljon pidi pensioni raha tooma."