On vaatenäng. Lõukoerte õu. Tribüünidel on inimesed, üleval rõdudel elegantsed daamid ja kuningas.
Kuningas viipab käega. Puur avaneb all. Sealt tuleb välja lõvi, kes haigutab ja heidab pikali.
Kuningas viipab uuesti. Teisest puurist tuleb välja hirmus tiiger hiigelsuure hüppega. Limpsab keelt, aga mõtleb siis ümber, hiilib lõukoerte selja taha ja heidab magama.
Kuningas viipab jälle. Järgmine puur avaneb, kust tuleb välja kaks verejanulist leopardi, kes sööstavad tiigrile kallale. Too tõukab nad ühe käpahoobiga eemale. Õhus on tunda viha.
Ülevalt rõdult viskab kuningatütar alla loomade keskele ühe õrna kinda, mis langeb otse liivale, soovides, et mõni rüütel, kes talle iga päev armastust vannub, seda siis näitaks ja kinda ära tooks.
Üks mees siis tõttabki alla, võtab kinda. Kogu rahvas on imestusest ja hirmust tumm. Mees viskab kinda neiule näkku ja ütleb, et ei tahagi teda.
- Sisult jutustus - oli ju jutustus
- Vormilt luuletus - oli luulevormis.
- Dialoog - naine rääkis vahepeal mehega.
- Dramaatiline lugu - lõpus jättis mees naise ikkagi maha.
- Dramaatiline kangelane - rüütel läks kartmata metsikute loomade keskele ainult daami kinda pärast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar