Küsimused Andrus Kivirähki elu ja loomingu kohta

1. Kus ja millal sündis?
2. Mis on kuulsaimad teosed?
3. Kus on õppinud?
4. Kus on töötanud?
5. Kas on abielus?
6. Mis on tema lemmik teos enda loomingust?
7. Kust pärineb tema looming?
8. Millal hakkas tundma huvi kirjanudse vastu?
9. Kas tal oli õdesid või vendi? Kui jah, siis nimeta need.
10. Mitu raamatut on ta välja andnud?

Haiku

* Maanteede vinas

naerame me koos jälle

ninad tolmu täis

* Julmas merevoos

sõuab abituid kurgi

torm sundimas takka

* Lillede keskel

aimab suve ja päikest

väike tigupoeg

* Pisike jäälill

kannatab üksi lumes

pisarad silmis

* Armetu kuukiir

laotub üle heinamaa

hobune hirnub

* Leivake laual

päikesekiirtest kaugel

ootab jahtumist

* Küpsenud vili

Ootab tülpimus hinges

nukrus südames

* Pisarad silmis

päikesega silmitsi

maapind on külmem

Fr. Schiller „Kinnas”

On vaatenäng. Lõukoerte õu. Tribüünidel on inimesed, üleval rõdudel elegantsed daamid ja kuningas.

Kuningas viipab käega. Puur avaneb all. Sealt tuleb välja lõvi, kes haigutab ja heidab pikali.

Kuningas viipab uuesti. Teisest puurist tuleb välja hirmus tiiger hiigelsuure hüppega. Limpsab keelt, aga mõtleb siis ümber, hiilib lõukoerte selja taha ja heidab magama.

Kuningas viipab jälle. Järgmine puur avaneb, kust tuleb välja kaks verejanulist leopardi, kes sööstavad tiigrile kallale. Too tõukab nad ühe käpahoobiga eemale. Õhus on tunda viha.

Ülevalt rõdult viskab kuningatütar alla loomade keskele ühe õrna kinda, mis langeb otse liivale, soovides, et mõni rüütel, kes talle iga päev armastust vannub, seda siis näitaks ja kinda ära tooks.

Üks mees siis tõttabki alla, võtab kinda. Kogu rahvas on imestusest ja hirmust tumm. Mees viskab kinda neiule näkku ja ütleb, et ei tahagi teda.

 Ballaadi tunnused selles balladis:

1. Sisult jutustus - oli ju jutustus
2. Vormilt luuletus - oli luulevormis.
3. Dialoog - naine rääkis vahepeal mehega.
4. Dramaatiline lugu - lõpus jättis mees naise ikkagi maha.
5. Dramaatiline kangelane - rüütel läks kartmata metsikute loomade keskele ainult daami kinda pärast.

Kordamine kontrolltööks

1. Kopeeri laused oma ajaveebi ja tee koondlause korduvad liikmed värviliseks.

1. Ema ja isa sõitsid maale. 2. Köhisin ja aevastasin. 3. Jukul on kõige rohkem kahtesid ja kolmesid. 4. Käisin rannas ujumas ja päevitamas. 5. Sügisööd on pikad ja pimedad. 6. Panin selga sooja punase kampsuni. 7. Kehalise kasvatuse tunnis jooksime ja hüppasime kaugust. 8. Kati ja Eve on mu head sõbrannad. 9. Isa ostis uue ilusa auto. 10. Käisin täna trennis ja kinos. 11. Isegi tähti ja kuud ei olnud. 12. Muri on suur ja kuri koer.

2. Kopeeri laused oma ajaveebi ja pane kirjavahemärgid.

Nii ema, isa kui ka vend tegid suured silmad. Laual oli salatit, võileibu, kotlette ja viinereid. Mina eelistasin torti, mitte küpsiseid. Taldrikud, kruusid, kauss ja pada - kõik nõud olid pesemata. Õhtu oli pime, kuid soe. Elan Tartus Annelinnas Kalda teel. Eile õhtul ma õppisin, vaatasin televiisorit ja lugesin ajalehte. Kannan tavaliselt rohelisi, siniseid või musti riideid. Kalamaksaõli on küll halb, ent tervislik. Homme on kontrolltööd kolmes aines: matemaatikas, ajaloos, vene keeles. Mari sõi korraga liiga palju magusat:- tahvli šokolaadi, paki kommi ja kolm jäätist. Aed- ja metsmaasikad on mõlemad head. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril 1974. a Eestis Rapla maakonnas Kohilas. Koti, dressid, jope - kõik oma asjad viskas Margus nurka. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. Eilne pime tähitu öö pani lausa hirmust värisema. Õunad, pirnid, ploomid - need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril toimub presidendi vastuvõtt. Nii pea- kui ka kõrvaltegelased said etenduses hästi hakkama.

3. Koosta antud skeemile või tingimustele vastav koondlause.

• loe-, te- ja lu Narva, Karksi-Nuia ja Kilingi-Nõmme on kahtlased kohad.
• loe-, te- ja lu - Haapsalus, Tallinnas ja Keilas - nendes kohtades elavad imelikud inimesed.
• Nendes kohtades on koerad: kuudis, majas ja aedikus.  : loe-, te- ja lu.
• koha- või ajamäärused hõlmavad üksteist: Sündisin 1994. aastal Pelgulinna sünnitusmajas.
• teine täiend täpsustab esimest: Tore vana on kõndis tänaval.
• Ilusaid armsaid asju on mul palju.  loe-, te- ja lu.

  4. Kopeeri laused oma ajaveebi ja kirjuta h sinna, kus vaja.

  1. Poiss haukas isukalt hamburgerit. 2. Linna planeeritakse uuthaldushoonet. 3.Hüljest hirmutas polaaruurija. 4. Lõin jala ära ja sain nii haiget, et oiatasin. 5. Andid on eestlaste hõimukaaslased. 6. Ära häbene, küsi julgesti. 7.Haridus ei tee veel intelligentseks. 8. Hani haudus pojad välja. 9. Sõin hommikul heeringat ja herkuloputru. 10. Mul on absoluutselt ükskõik. 11. Mul oli temast hale. 12. Muistsed eestlased harrastasid alepõllundust.

  5. Kopeeri laused oma ajaveebi ja kirjuta lünka -i, -j, -ij või -jj.
  1. Selles rajoonis on hilja õhtul ohtlik liikuda, isegi patrullijaid on seal vähe. 2. Järgmised tunnid on keemia ja zooloogia. 3. Maiule on need püksid laiad. 4. Divisjon rivistati üles. 5. Teie kohustused peavad olema proportsioonis. 6. Matka ajal sattusime tugevasse rajju. 7. Saias oli liiga vähe rosinaid. 8.Ioone õpitakse füüsikatunnis. 9. Viia tahab viiulit õppida. 10. Ekspeditsioonile minejad jäid kohe saju kätte. 11. Komisjoni esimees sai preemiat. 12. Rüijuvaip on ära tolmunud.
  
  
  

Harjutus 143

*Kaja kaja kõlas kaugele.
*Maiu joonistas pildile maju.
*Maia mängis maja ees.
*Suures majas elab suur maias tädi.
*Tahtis oiata ilma ojata.
*Meil on ühte vaia vaja.
*Sajas saias on palju saia.
*Saju ajal sõime saiu.
*Vaju toolile ja söö vaiu.
*Sa pudulojus ära istu siin niimoodi loius.
*Roiu see roju koju.
*Raiu enne raju veel puid.
*Mõne aja pärast läksin aia tuurde.
*Paberi oli joon, mille peal oli ioon.
*Ära tuiuta siin tujuta.

Koma ja mõttekriipsud

1. Taldrikud, kruusid, kauss, ja pada - kõik nõud olid pesemata. 2. Kapi, riiulid, voodi, laua - kogu mööbli nihutasime suurpuhastuse ajaks ümber. 3. Raplamaal, Ida-Virumaal ja Saaremaal - nendes kolmes Eesti maakonnas ei ole ma käinud. 4. Koti, dressid, jope - kõik oma asjad viskas Margus nurka. 5. Punane, kollane, oranž, roheline, sinine, roosa, lilla - need on vikerkaarevärvid. 6. Algkool, põhikool, keskkool, kõrgkool - need etapid kuuluvad neljaastmelisse haridusse. 7. Õunad, pirnid, ploomid - need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. 8. Anna Haava, Hando Runneli, Leelo Tungla, Marie Underi - nende tuntud autorite luuletusi on meie kirjandusõpikus. 9. Tänavatel, Raekoja platsil, Toomemäel - nendes kohtades jalutasin eile. 10. Mesilased, herilased, kimalased - need putukad nõelavad. 11. Pluuto, Marss, Merkuur - need planeedid on Maast veel väiksemad. 12. On külm, pime, ja libe - sellepärast ei meeldi mulle talv.

SATIIR-pilge, pilkav kirjandusteos

"Isa, miks on Riigikogu liikmeks valitud vaimulik?"
"Selleks, et ta palvetaks."
"Kas Riigikogu eest?"
"Ei. Ta jälgib Riigikogu tööd ja palvetab siis rahva eest."


HUUMOR- heatahtlik nali.

"Emme, tead emme! Meid õpetati täna koolis kirjutama!"
"Ja mis sa siis kirjutasid pojake?"
"Ma ei tea. Lugema pole meid veel õpetatud!"


IROONIA- pilge.

"Windows"- see tähenab indiaanlaste keeles - valge inimene vaatab läbi klaasist akna liivakella.


PILGE- pilkamine; pilkav ütlus.

Kuidas kustutada blondi mälu?
Puhu talle kõrvast sisse.


SATIIR-pilge, pilkav kirjandusteos

"Isa, miks on Riigikogu liikmeks valitud vaimulik?"
"Selleks, et ta palvetaks."
"Kas Riigikogu eest?"
"Ei. Ta jälgib Riigikogu tööd ja palvetab siis rahva eest."


SARKASM- salvav pilge.

"Juku, miks sa eile koolis ei olnud?"
"Vanaisa matsime."
"Ära valeta! Nägin eile hommikul su vanaisa akna peal."
"Isa pani ta sinna istuma, sest postiljon pidi pensioni raha tooma."

Pärdik ja prillid

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kui eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud; ja kes teab kust tõi
Peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seab käpalabale –
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba kuulama;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei ole väärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja puha vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

*
Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis, teadagi, ei aita ainult sõimu suust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast – sodi taga.

Küsimused:
1. Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?
Sündmuseks on selles loos see, et pärdikul halveneb silmanäemine ning ta vajab uusi prille, aga ta peab saama need inimestelt ning pärdik ei oska prillidega midagi teha. Ta on selle peale inimeste peale vihane ja süüdistab neid selles.
Moraaliks on aga see, et ära süüdista kunagi teisi, kui pole enne mõelnud, et ise midagi halvasti oled teinud. Tegelikult sa ei teagi, kas ikka on tema selles süüdi
2. Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega?
Sest selles loos on Pärdik ja Prillid nimed.
3. Missugust inimest kehastab Pärdik?
Pärdik võib olla selline isekas ning ülehindav enda suhtes, et alati jääb keegi teine süüdi kui sa ise.
4. Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?
Näiteks, et sa ootad väga, et sulle kingitakse jõuludeks midagi, algul oled küll nii, et vahet pole, mis asi see on, vähemalt kingituski. Pärast aga kui kingi oled kätte saanud saad aru ikka, et kinki tuleb ikka hoolikalt enne valida.
5. Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad:
Rebane- kindlasti ta peaks olema kaval ja vaikne, nutikas.
Hunt- kuri, võimukas
Karu- loid, unine
Tiiger- kiire, sõbralik, arukas
Eesel- uje, mõtlematu
Lammas- aeglane, kurb, hädapätakas
Jänes- rõõmus, aktiivne, ergas

Unistus :D

Väiksena, kui olin seitsmene, kaheksane, üheksane ja isegi kümnene, tahtsain bussisõidu ajal alati püsi seista ja hoida kinni ülemise pulga peal rippuvatesr rihmadest või kuidas nende kohta öelda.
Kõõlusin nende küljes, kui sain, aga enamasti hakati minuga riidlema, et nii ei sobi... Tahtsin nii väga neist kinni hoida. Tahtsin juba suur olla...
Nüüd aga, kui olen piisavalt pikk, et neist kinni hoida, ei taha ma enam seda, sest nendest kinni hoides peab kätt üleval hoidma ja veri valgub alla ning siis on tükk aega käel paha ja ebamugav.
See jutt tõestab, et asjad, mis tunduvad head ei pruugi alati nii head olla. Näiteks nüüd olen aru saanud, et rihmad, mis väiksena olid nii toredad ja ägedad on tegelikult täiesti mõttetud.

Lauseliikmed

1. Suurte kõrvadega mees hakkas kõvasti ja valesti kulunud viit laulma.
2. Väike pirtsakas naabritüdruk kukkus riidekapi taga punast ussitanud õuna nosima.
3. Väga väsinud näoga õpetaja pani onu Juhani juurde jooksu.
4. Pikajuukseline müüjanna õppis varahommikul prantsusekeelset teksti lugema.
5. Surmani hrimunud hallitriibuline kassipoeg laskis jalga.
6. Tigeda näoga priske ülemus pistis puruksrebitud paberitüki ulmelisel kiirusel pintslisse.
7. Katkiste pükstega ulakas poiss tõmbas viimasel tunnil uttu.
8. Pikkade kõrvadega hallikas jänes tõmbas kähku rebase eest varvast.
9. Ülbe lammas lõi koos näljase hundiga laulu.
10. Silmi pilgutav esineja käskis järjekordselt uue võtte teha.

Romaan

Romaani iseloomustab: ulatuslik, jutustav, proosavormis(värsivormis on tänapäeval haruldane), mitmeplaaniline tegevustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pika ajavahemiku kujutamine.

• Romaan on ulatuslikult jutustav kirjandusteos.
• See on tavaliselt kirjutatud proosavormis.
• Iseloomilik on mitmeplaaniline tegevustik, arvukas teglaskond ja pika ajavahemiku kujutamine.

• Millal muutus romman kõige populaarsemaks žanriks?

Kõige populaarsemaks muutus romaan 19. ja 20. sajandil.

• Kuidas erinevad üksteisest arengu- ja juhtumusromaanid?

Võrreldes arengurmaanidega, liigutakse juhtumusromaanides otsekui mööda pealispinda.

• Kuidas nimetatakse omavahel mitmeköitelisi romaanisarju?

Di-, tri-, tetra, pentaloogia jne.

• Missuguseid romaaniliike olen lugenud?

Seiklusromaane, kriminaalromaane.


Eesti romaanikirjanikud:

• Eduard Vilde (1865-1933) oli Eesti kirjanik, Eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja, astus kirjandusmaailmaasse 1880. aastal. Ta kirjutas palju põnevus- ja naljajutte. Hiljem kirjutas ta ka palju novelle ja romaane.

• Anton Hansen Tammsaare ( 1878-1940) oli Eesti kirjanik.Ta õppis oma käel lugema 8 aastaselt ning õppis noorena ka Jakob Tamme käe all. Algul kirjutas ta palju jutustusi ja novelle. Tema kõrgaeg algas näidendist "Juudit" ja romaanist "Kõrboja peremees".

• Ernest Hemingay ( 1899-1961) oli Ameerika Ühendriikide üks populaarsemaid romaanikirjanikke. Lisaks tema kuulsatele kirjanduslikele teostele on tuntud ka tema seigad elust ja eluviis. Oma elu lõpetas ta kahjuks enesetapuga, mille põhjuseks olevat depressioon.

• Charles Dickens ( 1812-1870) oli üks Inglismaa suurimaid romaankirjanikke. Ta on olnud edukas üle kogu maailma.
  

Ilus pilt eeposest nimega "Ilias"

Eeposed

"Ilias" - Kreeka - e.m.a
"Odüsseia" - Kreeka - e.m.a
"Rolandi laul" - Prantsusmaa - 12.saj
"Niebelungide laul" - Saksamaa - 13.saj
"Kalevipoeg" - Eesti - 19.saj
"Lugu Igori sõjaretkest" - Venemaa - 12.saj
"Gilgameš" - Sumeri - e.m.a
"Kalevala" - Soome - 19.saj
"Beowulf" - Angosaksi - 8.saj
"Laul minu Cidist" - Hispaania - 12.saj

Eesti esimene ajakiri oli " Pernu Postimees" .See ilmus aastal 1857-1885. Esimene salm sellest ajakirjast tänapäeva gooti tähtedest tõlgituna kõlaks nii:"Tere armas Eesti rahvas! Mina, Perno Postimees,Kuulutan vahvalt,kõigest, mis sünnib ilmas,Annan teada sulle heas, Et ka sinu rahvas teaks,Kuida kõik maailma maad Elavad ja tegutsevad!

Kas keegi tahaks tulla millalgi vaheajal Tallinna peale lolli mängima? Lugu on selline, et minule ja siis sinule (juhul, kui sa tahad ja saad tulla) pannakse imelikud riided selga, me läheme linna peale, teeme imelikke asju, nii, et inimesed meid imelikult vaataksid ja siis minu õde ja tema sõbranna pildistavad nende inimeste nägusid, kes meid vaatavad :)

Tere! Kuidas läheb? No tore siis. Ok, teeme nii. Tubli tydo oled!